ITSPEA

 Nädala ülesandeks oli vaja analüüsida mismoodi mõjutab vabadelitsentside juures copyleft litsentsivalikut. AGPL AGPL litsents kohustab avalikustama lähtekoodi ja kõikjärgevad sama litsentsiga osad viiakse ühise litsentsi alla. See litsents hakkub iga elemendi külge. (BerkleyDB, OpenRemote) GNU GPL GNU GPL litsentsi kasutatakse siis kui tahetakse kaitsta oma töö sattumist tasuliseks. Lähtekoodi siin litsentsis ei pea avalikustama. See on mõjus valik kui ettevõttel on soov jätta oma tarkvara ja sellega seonduv tasuta kasutamiseks. Kõik tehtud tööd sisaldavad mingisusgust teist tehtud tööd peavad olema sama litsentsiga mis kõige esialgsem. GNU LGPL, MPL Selle litsentsiga ei pea lähtekoodi avalikustama vaid avalikustatakse vaid see osa koodist mis kasutab litsentsi. Mõistlik kasutamine ehk siis, kui ei soovita piirata oma koodi kasutamist väga karmilt. (Mozilla) APACHE, MIT, X11, BSD Lähtekood on kõigile kasutamiseks ja ainuke nõue on, et autoritele oleks viidatud. Mõistlik litsents k...

 Nädala ülesandeks oli vaja lugeda katkend Rick Falkvinge ja Christian Engströmi raamatust The Case for Codyright Reform . Siinkohal teen põgusa kokkuvõtte pakutud lahendustest.  Moral Rights Unchanged Selles punktis ei paku autorid välja uusi võimalikke lahendusi, sest on üpriski üheselt mõistetav, et kui autor loob midagi, siis ei tohiks olla kellelgi õiguseid tema loomingule või esineda kui orginaalne autor. Free Non-Commercial Sharing Autorid toovad välja, et 20 aastat tagasi ei olnud tavalisel inimesel võimalust koopiaid maailmaga jagada,  kuid tänapäeval on see väga aktuaalne ning pakuvad lahenduse välja, et tegelikult ei peaks digitaalsel ajastul üldse piirama andmete jagamist. Kindlasti pooldan seda, et keegi teine ei saaks teenida kasu kellegi teise arvelt. Rahvale oleks väga positiivne kui kõik oleks tasuta ning samas kindlasti tekitaks suurt kahju autoritele ja voogedastusplatvormidele, kes peaksid oma teenust jagama tasuta.  20 Years Of Commercial Monopol...

Ole inimene Ole inimene on tänases netiketis väga suure tähtsusega. Leian, et tänapäeval on inimestel internetis liialdaselt võimalust oma arvamust avaldada ja see ei ole tihtipeale kooskõlas normaalsete ühiskonna normidega. Kui vaadata sotsiaalmeedias uudisteväljaannete poolt jagatud artikltide kommentaare, siis on ka siilile selge, et seal midagi inimlikku ei toimu. Kommentaariumites laimatakse, vingutakse, süüdistatakse ja ähvardatakse üksteist. See pole normaalne. Inimesed päris elus iga päev ei ole nii kurjad ja kibestunud, aga ikkagi tihtipeale leitakse, et internet on justkui minusugune müstiline paik, kus saab olla anonüümne. See pole enam nii. Inimestevaheline suhtlus internetis pole võrdväärne sellega, mis ta on päris elus. Inimesed võivad mõista internetis konteksti erinevat moodi ning peab olema tähelepanelik, et millegi vähegi vastuolulise postitamist. Inimesed on olnud nutikad ja arendanud erinevad "reacitd, emojid ja gifid", et teha suhtlus mugavamakse ja ükste...

  Infoühiskonna visioon 2020 Lugedes Infoühiskonna visiooni 2020 aastaks, siis tekkis mul väike muie kuna keegi ei osanud ette näha, et mis maailmas toimuma hakkab. Pean tähtsaks sellises keerulises olukorras seda, et inimestel säliks turvatunne. Turavatunne just sotsiaalteenuste ja tööhõive näol. Visioon näeb, ette tööd kaugtöö vormis ja võtab arvesse kõiki uusi tehnoloogilisi lahendusi, et teha tööd distantsilt. Kevadise karantiini ajal olid ettevõtted ja koolid sunnitud leidma lahendusi, kuidas teha tööd kodust. Kasutati erinevaid suhtlusvõrgustikke ja videolahendustega koosoleku platvorme. Õpetajad kasutasid võimalusi kuidas individuaalsemalt läheneda õpilastele, kellel on raskem. Sotsiaal- ja tervishoiusüsteemidele luuakse uusi lahendusi, kuidas inimesi aidata, näiteks töövõimetuslehe taotlemine läbi interneti. Pandeemia alguses kasutasid väga paljud eestlased võimalust taodelda töövõimetusleht läbi interneti. Samuti on perearstide vastuvõtud toimumas videovahendusel ja inimes...